Mu voodi all on nuga,
ma panin selle sinna.
Saaks unustada juba,
et maksin kõrget hinda.
Kas kahetsen ma tehtut?
Ma veel ei oska öelda.
Kuid see, mis kord on tehtud...
... ei taha sellest mõelda!
Küll kunagi saan aru,
kui aeg on mööda läind.
Nüüd hinges möllab maru,
eal sellist pole näind.
Mis edasi, kas millalgi
ma sama tundma pean,
või hullemini hoopiski
ja sammud põrgu sean?
Kuid nuga ikka voodi all,
kummitab mind vagusi.
Läeks mööda juba halb,
saaks nuga kööki tagasi.
(15.02.2012)
