Mul on üks paik, kus viibib rahu,
kuhu mõte vaikne vaid sisse mahub.
Ses vaikuses peesitab muretu meel,
mis kutsub mind tagasi kord ja veel...
Mändide vaik, metsmaasika lõhn,
ja jänesekapsast täitunud kõht.
On magusas tuules nii joovastav mõte,
mis kergemaks muudab mu maise lõppe.
Mul on üks paik, vaid minu peas,
kuid lapsena tihti ma mängisin seal.
On kaduvad männid ja maasikad metsas,
kuid mälestus nendest veel siiani kestab.
(15.10.2012)
