Vaimusünnitis

Laman üksi, vahin lakke
ja mõtlen oma põnevaid mõtteid,
millest mitte keegi teine
teada ei saa.
Sest see on minu hetk...
mässitud tuhatkordse mulli sisse,
mis just minule omaselt
erinevates suundades võbeleb
ja ümbritsevat tagasi peegeldab.
Kuni tuleb see Keegi,
kes torkab läbi esimese kihi,
mispeale kostub
ehmatuse ahelreaktsioonist
tuhat valusat karjatust.
Ning sellest järgi
jääb tuhat surnud udupiiska,
mis aegapidi hõljudes vajuvad
me lillelise mustriga tekile.

(13.09.13)

All you need is love.

Kes oli see mees, John Lennon,
kes ütles: all you need is love?
Ma ei saa temast aru.
Meil on ju vaja niiiiiiiii palju
rohkem asju, kui ainult armastus.

Ja kes olen mina?
Mingi luuletaja või asi,
kes arvab, et ainult õhust ja armastusest
ei olegi võimalik ära elada...

Ahjaa, John Lennon oli see mees,
kes rääkis midagi ka vabadusest.
Tuleb välja, et me polegi vabad.
Ühiskond pole andnud meile vabadust
elada vaid õhust ja armastusest
oma kaunite elupäevade lõpuni.
Kuni surm meid lahutab.


(12.04.13)

Eestlane, kuumavereline.

Mõte jookseb, veri keeb.
Kes ütles, et me, eestlased,
kui külmad kivid oleme
ja tunded vakka hoiame?

Mõte jookseb, veri keeb
ja mitte miski minu sees
ei taha paigal püsida
ja rahulikult uinuda.

Mõte jookseb, veri keeb.
Ma põgeneksin kaugele,
et leida rahulikum paik,
kus süda taaskord oleks vait.

Mõte jookseb, veri keeb,
kuid kaugel juba olen ma...
kas kuidagi siis uinuda
sellel ööl ei enam saa?

Mõte jookseb, veri keeb,
nüüd süda otsib koduteed,
sest teise poole sellest ma,
jätsin koju ootama.


(12.04.13)

Pärastlõuna Prahas

Iga hetk on niivõrd õrn,
ta meist kui linnutiivul möödub.
Kus maeti naeratuse põrm,
miks tuju nõnda kähku pöördub?

Õhk paks on rõskest ajaloost
ja pinnapealsest naeruhoost.
Linn täis on kivihunnikut
ja aegumatut armastust.

Iga uue nurga taga
peitub tunne erinev.
Iga meeter on kui pagas,
mis pole üldse kesine.

Kontrastis sellises ei ole ime,
et muutus on mus hingeline.
Kuid rõõm ja kurbus üheskoos,
me ümbrust kaunimaks vaid loob.

(08.04.13)