Mõte jookseb, veri keeb.
Kes ütles, et me, eestlased,
kui külmad kivid oleme
ja tunded vakka hoiame?
Mõte jookseb, veri keeb
ja mitte miski minu sees
ei taha paigal püsida
ja rahulikult uinuda.
Mõte jookseb, veri keeb.
Ma põgeneksin kaugele,
et leida rahulikum paik,
kus süda taaskord oleks vait.
Mõte jookseb, veri keeb,
kuid kaugel juba olen ma...
kas kuidagi siis uinuda
sellel ööl ei enam saa?
Mõte jookseb, veri keeb,
nüüd süda otsib koduteed,
sest teise poole sellest ma,
jätsin koju ootama.
(12.04.13)
No comments:
Post a Comment