Pärastlõuna Prahas

Iga hetk on niivõrd õrn,
ta meist kui linnutiivul möödub.
Kus maeti naeratuse põrm,
miks tuju nõnda kähku pöördub?

Õhk paks on rõskest ajaloost
ja pinnapealsest naeruhoost.
Linn täis on kivihunnikut
ja aegumatut armastust.

Iga uue nurga taga
peitub tunne erinev.
Iga meeter on kui pagas,
mis pole üldse kesine.

Kontrastis sellises ei ole ime,
et muutus on mus hingeline.
Kuid rõõm ja kurbus üheskoos,
me ümbrust kaunimaks vaid loob.

(08.04.13)