Kuldne õunapuu

Kui ma alles noor veel olin,
kuldseid õunu ihaldasin,
rikka mehe aia taga
piilumas neid tihti käisin.

See puu mind lummas päiksepaistes,
uneski end ilmutas
ja nende õunte kuldsest maitsest
käsi luulet kirjutas.

Miks kuldsed õunad ainult rikkaid,
niigi õnnelikke inimesi
nõnda väga armastavad,
nende aias kasvavad?

Läbi elu, läbi raha,
vastust otsides ma käisin.
See tee ei olnud lihtne rada,
ma palju vaeva näha sain.

Ühel kaunil kuldsel päeval,
mu elu varasügisel,
üht lindu senitundmatut
mu üllatunud silmad näevad.

Mu aiast läbi lendas ta
ja viivuks ühel oksal peatus.
Ta nokast väike särav seeme
siis tasa muru sisse poetus.

Nüüd kuldne õunapuu sel kohal
on täies ilus kasvamas,
mu oma lapsed selle all
kuldses säras mängivad.


(27.03.2011)