Mina elan siin -
juba päris kaua.
Ükskord ma lausa loobusin
neid aastaid lugemast.
Lapsena ma mängisin
ja jooksin ümber maja.
Täis päikest, naeru, ilu,
mul maailm vastu kajas.
Kauniks neiuks sirgudes,
mul suured plaanid eluga.
Hommikuti virgudes
pilk ellu vaatas säraga.
Kuid ühel päeval ootamatult
sängiserval ärkasin.
Enda ümber haigutamas
tuhmi tühjust märkasin.
Sellest ajast alates
ma kunagi ei maga.
Mõnd raamatut vaid lehitsen
ja heidan pilgu maha.
Aknast välja vaadates
näen rahvamassi lõbusat.
Ma justkui nende keskel ka
kuid ometi nii üksinda.
Mind eraldab see maja,
taas välja tahaksin.
Kuid vastu kõlab kaja -
Mina elan siin.
(30.04.2011)
No comments:
Post a Comment