Videvikus, õhtu eel
üksik siil veel metsateel.
Mis ta kodunt välja ajas,
kas ta kaotand oma raja?
Udu sees on kõik nii hall,
nende raagus puude all.
Siilikene aina astub,
varbaga tee serva katsub.
Ohtusid ei karda ta,
sest positiivselt arvata
on kombeks siilil väikesel,
kel mõttes paistab päikene.
(07.08.2011)
No comments:
Post a Comment